Esimesena on näha viimane sissekanne. Et kõik kenasti algusest alates läbi loetud saaks, siis selleks on paremas servas reisikiri päevade kaupa ära jagatud - klikka aga kenasti seal! Ning lisasin Sitsiilia teemat puudutavaid olulisemaid linke kah sinna. Pilte saab näha aga siin.

Wednesday, April 16, 2008

Catania – Etna – Syracuse/Ortygia

Hommikul kappasime kohe ümber nurga ja põrutasime mööda Via Umberto I kuni jõudsime Sixt autorendini. See on tegelikkuses üks väike tuba esimesel korrusel koos kahe lauaga (trepp viis kuskile veidi kõrgemale ka), kus toimetas vaid üks mees. See, et tegu on Sixt autorendiga reedab vaid ukse kohal olev mitte just liiga suur silt.

Tulime ekstra veidi varem kohale – tegu on ju ikkagi Sitsiiliaga, kus aeg venib 2 ja 5 minuti kaupa pikalt-pikalt. Nii saimegi masina (Fiat Idea) kätte juba kuskil k1000 ajal. Oli teine ilusti pestud ja kammitud. Paar eelmistest sõitudest tekkinud kriimu ka peal (ühes otsas suisa suuremat sorti mõlk), mis said kenasti üleandmis-vastuvõtmis aktile kirja ja oligi masin meie päralt. Tegin igaks juhuks nii masinast (kriimudest ja mõlkidest) ning mehest koos masinaga ka pildid – et oleks kindluse mõttes tõendusmaterjalina olemas.

Esimese asjana põrutasime kohe Etna poole. Kui varasematel päevadel (isegi siis kui päike paistis meeletult) oli Etna olnud pidevalt ise pilves, siis täna nagu tellitult ei olnud üleval pilve tupsugi. Tee aga Etna poole kulges linnast väljudes küll nii salajaid teid mööda, et mitmel korral avastasime end miskist pisikesest kõrvaltänavast, mis tundus, et ei vii kuskile, kui siis tänava lõpus oli ilus ja suur silt koos noolega – Etna.

* * *
LIIKLUS SITSIILIAS:
Liiklus Sitsiilias ei olegi teab mis hull. Kõik liiguvad vaikses tempos, mitte nii nagu Eestis, kus püütakse kahe punase tule vahel 100km/h saada. Ja tänu vaiksele liiklusele on kõigil ka vapralt rohkem aega peatuda ja manöövreid teha ning lisaks on inimesed viisakad. Kui ikka keegi kasvõi täiesti suvalises kohas otsustab kas tagurdada või ümber pöörata või teele sõita – siis seda tal ka võimaldatakse, mitte ei istuta kukil ning signaalitata nagu seda taas Eestis kõikjal näha võib.

Kuna seal kandis on kombeks, et pargitakse tihedalt täis terve esimene rida tee ääres ning lisaks kohati ka veel teine rida, siis jääb isegi suurel ja laial teel tihti vaid üks kuni poolteist sõidusuunda vabaks, kus manageerida – nii ongi eelistatud rollerijuhid ja muidu pisemate masinatega sõitjad, kes mahuvad paremini igalt poolt läbi.

Samas päris ummikuid ma kõigele vaatamata siiski ei kohanud. Ehk liikus veidi aeglasemalt (näiteks 40km/h asemel 30 või 20km/h) aga siiski liikus.

Teine harjumist vajav asjaolu on kohalik märgistuse süsteem. St hullult igasugu erinevaid liiklusmärke ja reklaame või viitasid, millest tegelikkuses on vajalikud vaid väike osa, sest enamuses on neist miskite hotellide või firmade poole suunavad sildid ning ülejäänud on miskid muidu hoiatavad või seletavad sildid. Nii jääbki neid päris vajalikke järgi väike trobikond, mida peab siis suutma lisaks liiklusele ka veel jälgida, et mitte vales kohas ära pöörata või pööramata jätta.

* * *

Õnneks oli meil tööjaotus hea: mina juhtisin ja jälgisin liiklust ning Anni luges kaarti ning jälgis liiklust :) Tänu sellele harjusime kohaliku süsteemiga kiirelt ära ning Etna poole mineva tee leidsime siiski suht kergelt üles. Kui alguses vookles see mööda asulat majade vahel, siis aega pidi jäi maju aina vähemaks kuni võis teeservas näha vaid puid ja põõsaid ning mingi hetk kadusid ka need ja maastik me ümber tundus justkui mõnest ulmefilmist – Elu Kuul või Esimene invasioon Marsile. Must ja krobeline maastik, kus ei olnud ühtegi elavat hinge ega taime.

Kuna viimasest suuremast laavapurskest polnudki teab mis palju möödas, siis vana ja ära uhutud tee asemele oli ehitatud kena ja korras tee (mida ka veel praegu õrnalt täiustati). Jõudsime kenasti tõstuki jaama. Kuna polnud veel hooaeg, siis oli rahvast suht vähe. Parkisime masina, pakkisime ennast soojemalt riidesse ja võtsime veidi närimist ja juua kaasa ning läksime ostsime piletid ära.

Hind tõstukil ja autol kokku oli 45,50EUR (üks inimene, edasi-tagasi). Oli ka võimalus vaid tõstuk võtta ja viimasest tõstukijaamast jala üles-alla käia, mis peaks võtma kokku kuskil 3h (see maksis kõvasti vähem). Kuna ilm oli jube tuuline ja me polnud väga plaaninud ega hetkel väga mägedes ronimise tujus, siis langes meie otsus esimese variandi kasuks.

Üleval oli tuul veel hullem, et kiskus suisa kapuutsi jope küljest ära :D Aga üleval oli täitsa vinge. Esmalt need õrnalt tossavad madalamad kraatrid, mille serval sai ringi jalutada ning miljonis eri värvis kivimeid vaadata. Üleval varem olnud majast oli pärast viimast purset järel vaid põrand ja ka see oli enamuses laava kivimite alla mattunud – vaid väike osa esimesest otsas oli veel näha. Nüüdseks olid nad sinna täitsa uue ja seekord kergemast materjalist – puust putka teinud.

Sel hetkel kui me seal üleval olime köhatas viimase purske kraatri külje peal olnud suurem külgkraater korra korralikult. Igatahes jäime me oma kulutatud raha eest saadud retkega rahule.

Alla sõites ekslesime veidi Catanias – et linnast õiges suunas välja saada ning suundusime edasi lõuna poole Syracuse/Ortygia poole. Leidsime hästi Orygia lähedal öömaja – taas Umberto päästis meid (nimelt hostel asus otse enne Ortygiasse minevat silda Corso Umberto peal). Öömaja eest (seekord siis viisakalt koos privaat WC ja dushinurgaga) B&B Milano’s maksime 40.-EUR, mida oli vist isegi 5.-EUR vähem kui alguses olime arvestanud. Kondasime veel õhtu eel Ortygias ka ringi ning einestasime kohalikus pizzerias.

5 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Tere,

endalgi lähiajal tee Sitsiiliasse viimas. Äkki oskad soovitada, kaks ööd vaja veeta kuskil Palermo ja Catania vahel. Tingimuseks, et oleks rongi või bussiga mugavalt kohale jõutav?

Muidu ootaks Su reisikirja jätku, aga see tuleb ka omas tempos - mul vaja lähiajal öömajad välja vaadata ja soovitatavalt ära broneerida.

12 May, 2008 12:29  
Blogger BC said...

Palermo ja Catania vahel on kiirtee ja seal umbes-täpselt keskel on sisemaal üks selline suurem kohta nagu Enna.

Ise ma Ennas küll ei ööbinud, kuid tõenäoliselt seal ikka öömaju on, sest ta on selle kandi kõige suurem asustatud punkt.

nii bussid kui rongid peaks mõlemad sealt kenasti läbi sõitma, kuigi nagu mitmelt poolt on lugeda saanud on Itaalias bussid mugavamad ja puhtamad vahendid kui rongid.

Siin on ka sellel teemal räägitud (kui inglise keel võõras ei ole):
http://www.tripadvisor.com/ShowTopic-g187888-i735-k222872-Getting_from_Palermo_to_Catania-Catania_Sicily.html
ehk on sellest ka abi.

12 May, 2008 13:59  
Anonymous Anonymous said...

Küsin autoliikluse kohta. Kui väikese masinaga kannatab mägedes sõita: WV Polo? Fiat Punto? Fiat 500? Smartiga mööda saart vast ringi ei sõida?

16 May, 2008 14:37  
Blogger BC said...

Nagu am siin kirjutasin, siis meil oli Fiat Idea, mis ei ole just liiga väike masin, pigem selline parajas mõõdus. ja mulle oli ta sobivalt kõrge.

Aga samas ma mõtlesin, et järgmisel korral kuskil Itaalias või Hispaanias masinat rentides võtaksin vaat et isegi väiksema masina - mugavam manööverdada.

Ei ole ükski eelpool olevas kommentaaris nimetatud masinatest (Smart ehk jah ainsa erandina) liiga väike selleks, et Sitsiilias ringi kimada - neid võis kogu aeg kõikjal ringi kimamas näha.

Sitsiilia on pisike koht - suuri tippkiiruseid pole mõtet seal aretada - niiehknaa jõuad õhtaks sobitud kohta.

16 May, 2008 22:55  
Anonymous Anonymous said...

Ehhee, liikluse kohta Itaalias niipalju, et sealkandis, kust võtsite omale rendiauto on juba palju kultuursem liiklusteema. Ise võtsime rendika Napolis ja põrutasime sellega Sitsiilia läbi ja tagasi. Napoli liikluse kohta ütleks niipalju, et mu mees, kes roolis oli ja kes terve elu on sõtnud kõikvõimalike sõidukitega igal pool maailmas (A; B; C; D ja E kategooria), pühkis kergendunult higi otsaeest, kui olime linnast välja jõudnud. Teine hull linn oli Messina Sitsiilias aga edasi läks juba lahedamaks. Etna kohta veel niipalju, et meie olime nii tugevad, et kõmpisime sinna otsa ja tagasi puhta jalgsi. Eks oli põhjus ka kindlasti säästurežiimis. Kuigi jah, külmaks läks seal ülalpool, oma mehe seljast koorisin kõik ülariided ja isegi sokid, vaeseke käis lumevallide vahel ringi niiviisi http://www.album.ee/node/15318567/50038681
Aga mis teeb eriti kadedaks on see, et paar päeva tagasi oli mu sõbrants Etna jalamil ja nautis pimedas vaatepilti, kuidas see purskab. Sellist vaatepilti tahaks oma ihusilmaga näha, tossavaid vulkaane olen näinud nii mõnegis maailmanurgas.
marx

20 May, 2008 21:32  

Post a Comment

<< Home